Teadusajakirjas Alzheimer's & Dementia avaldatud uuringu käigus vaadeldi keskmiselt nelja aasta jooksul üle 24 000 keskmiselt 71aastase inimese terviseandmeid. Algselt dementsuse diagnoosita uuritavad jagati abielus olijateks, leskedeks, lahutatuiks ja vallalisteks, kirjutas Helsingin Sanomat.

Tulemused näitasid, et dementsus või selle sümptomid tuvastati 20 protsendil osalenutest. Kui abielus olnuist ja leskedest tekkis uuringu ajal dementsus 22 protsendil, siis lahutatuist ja vallalistest veidi üle 12 protsendil.

Dementsusega seotud psühholoogilisi tegureid uurinud Helsingi ülikooli psühhiaatriaprofessori Tiina Paunio kinnitusel ei ole dementsuse ja suhete seose kohta ühest ja kindlat tõde.

 “Üldiselt on tasakaalus ja õnnelik püsisuhe tervisele hea, kuna partnerid hoolitsevad teineteise eest. Samuti võib see pakkuda sotsiaalseid, psühholoogilisi ja majanduslikke eeliseid, mis võivad tõsta heaolu ja isegi pikendada eluiga.

Kui aga suhe on stressirohke, võib see riskitegureid lisada." 

Üks uuringu tulemuste põhjus võib teadlaste hinnangul olla, et üksi elavate inimeste sotsiaalne suhtlus võib olla abieluinimeste omast tihedam ja eluviis tervislikum.

Samuti võib tulemusi selgitada see, et üksi elavatel inimestel diagnoositakse dementsus teistest hiljem, kuna nad ei pöördu piisavalt vara arsti poole.