Hea on kasutada väljendeid.
- Head küsimused tulevad sellest, mida leinaja on juba rääkinud, mitte sellest, mida abistaja veel sooviks teada. Ettevaatlik tuleb olla miks-küsimustega, kuna sageli vastatakse neile “ei oska öelda” või “ma pole sellele mõelnud
- Räägi mulle…
- Kuidas sa sellises olukorras reageerid…
- Mulle tundub…
- Olen sinu jaoks olemas.
- Mõtlen, et kas see võiks…
- Kuidas sinu tunded on aja jooksul muutunud?
- Millised hetked on kõige raskemad?
- Palun täpsusta…
- Tahad sa sellest rääkida?
- Julgustan ja toetan sind…
Mitte abistavad tegevused ehk ära seda tee!
- Liiga kiired vastused - oota vastuseidd tavapäraselt pikemalt, ole kannatlik.
- Teema muutmine - lase leinajal rääkida, ära vaheta teemat
- Liigne iseendast rääkimine - jäta ennast tahaplaanile, tema on tähtis
- „Miks“ - küsimuste küsimine - ära neid küsi!
- Nõuannete jagamine - ära jaga nõuanedid - kuula!
- Õpetamine, tunnete vaigistamine - vastupidi, tunded tuleb lasta välja elada
- Liigne tõlgendamine - ära paranda tema mõtteid!
- Liiga paljude küsimuste küsimine
- Vaikuse katkestamine - hoia vaikust!
- Sihitu lobisemine - ta ei jaksa sind kuulata
- Jäik kehaasend
- Märkmete tegemine
- Kella vaatamine
- Oma pilgu „rändama“ laskmine
Väldi leinajat toetades sarnaseid väljendeid:
- „Ma tean, mida sa tunned“. Keegi ei tea kunagi täpselt, mida teine tunneb, millise tähendusega toimunu kannatanu jaoks on. Võid öelda, et saad aru, et teisel on raske.
- „Mul oli samamoodi“ - Nii väites pisendad teise muret, sest hetkel tundub leinajale, et nii raske pole kunagi kellelgi olnud kui tal praegu. Sina tulid sellest situatsioonist välja, talle tundub aga, et tema ei välju sellest enam kunagi, seega annab ta endale hinnangu kui saamatule.
- „Oleks võinud hullemini minna“ Sellegagi pisendad leinaja muret. Ta leiab, et sa ei mõista teda. Leinaja arvates ei saa enam hullemaid olukordi olemas olla.
- „Rahune maha“ Las tunded tulla ja las leinaja elab oma tunded välja. Leinas on kõik tunded lubatud.
- „See oli Jumala tahtmine“ Keegi ei taha akuutses leinamises kuulda, et nii pidigi minema. Võib lihtsalt küsida, mis juhtus või kinnitada oma osavõtlikkust: “Kurb, et see juhtus.”, “See tundub väga raske katsumusena.”, “Leinaprotsessis on täiesti normaalne, et sa nii tunned.”, “Ma ei tea, mida öelda.”