Lahutus
Lahutasin oma 25. aastat kestnud abielu omal initsiatiivil 10 aastat tagasi. Olime abikaasaga oma eluga heal järjel. Meil oli 2 last, oma maja, maakodu, mehe ettevõte tõi keskmiselt suurema sissetuleku. Minul oli huvitav töö suurettevõttes juhina. Mul on toredad sõbrad, meil olid mehega ühised huvid ja hobid. Elasime aktiivset elu. Lapsed olid täiskasvanuks saanud ning olime keskmiselt õnnelikumas abielus.
Mõtlesin, et nüüd on lapses suured, maja valmis ning saab hakata elu nautima, reisima, lihtsalt elada ja olla õnnelik. See unistus ei saanud kunagi teoks kuna ... minu mehest oli saanud alkoholisõltlane. Loomulikult ei juhtunud see üleöö vaid sõltuvus hiilis lähedale vaikselt.
Mehe alkoholi sõltuvusega kaasnes kõik, mis sõltuvustega kaasnevad: kõrval suhted, probleemid lastega, lagunenud suhtlusvõrgustik (sõbrad eemaldusid), kodurahu puudus päevade ja ööde kaupa, nädalate kaupa, kuude kaupa. Kui peres on alkohoolik ei saa asju ette planeerida näiteks kedagi külla kutsuda, üritusi korraldada, sünnipäevi ega reise planeerida. Sul nagu on kodu ja inimene kõrval aga ei ole ka, puudub elementaarne turvatunne. Kokkulepitud üritused mida pikalt oodatud ja lastega planeeritud jäid olemata, puhkused puhkasin üksinda, meie maakodust oli saanud pidutsemise koht. Mõlemad lapsed lahkusid tülide ja ebanormaalse olukorra tõttu kodust. Selline segane elu kestis 10 aastat. Abikaasa sõltuvus süvenes aasta-aastalt ja mina hakkasin otsima väljapääsu oma abielu lõpetamiseks.
Keeruliste varasuhete tõttu palkasin advokaadis. Abikaasa ei olnud lahutusega ega ka kokkuleppe menetlusega nõus ning seega tuli ette võtta keeruline, närvesööv ning äärmiselt kulukas kohtutee.
Ma armastasin oma meest ja see tegi lahutuse emotsionaalselt veelgi keerulisemaks. Tundus, et lõhun ise seda mida armastan lisaks kaasnes emotsionaalne terror. Oli enesesüüdistusi, valu, pettumust, kaotusi, kõhklusi, murdumise hetki, meeleheidet, hirmu.
Lahutusega kaotasin oma kodu, maakodu, eemaldusid osad sõbrad ja peretuttavad. Lisaks oli minust saanud nende aastatega kaassõltlane. Ma ei teadnud isegi mida see termin tähendab, enne kui ise endaga teadlikult tegelema hakkasin. Täna on mul teadlikus aidata teisi kuna kaassõltuvus on haigus, millest pole kerge vabaneda.
Mida ma õppisin? Kriisides on oluline hoida kindlalt kinni oma eesmärgist. Ükskõik kui keeruline ja võimatu sel hetkel olukord tundub. Peab meeles pidama, et alati on olemas lahendus. Tuleb abi otsida isegi kui sulle öeldakse, et lahendust ei ole. Tuleb uskuda endasse, edasi otsida võimalusi kuni su ellu tulevad õiged inimesed, kes teavad kuidas aidata, kes reaalselt aitavad kui sa ise enam ei jaksa. Alati on lahendus olemas aga teekonna alguses sa seda sageli veel ei näe. Ei tohi jääda üksinda ning abi tuleb küsida ja see vastu võtta!
Lahutuse järgselt elasin sõbranna korteris, olin koduta, ei teadnud kuidas edasi, lahendused tundusid võimatuna. Olin kõikidele tuttavatele, sõpradele, sugulastele võlgu kuna advokaadi arved olid väga suured. Siis ühel heal päeval hakkasid ootamatult asjad lahenema ja läksin lihtsalt vooga kaasa.
Töökaotus
Lahutusele järgneval teisel aastal (olin ostnud endale uue kodu, jõudnud maksta ära võlad aga rahatagavara veel ei olnud) kaotasin töö, mind koondati elus teist korda. Kindlustunne ja rahu, mis uues kodus oli tekkinud lagunes taas käest. Kui oled üksinda pangalaenuga on töötuna hakkama saada paras trikk. Loomulikult tuli kodu kaotamise hirm, olin korra ju kodu kaotanud. Uue töö leidmine vanuses 45+ juhina ei olegi nii kerge. Sa oled üle-kvalifitseeritud, liiga vana, mitte piisav, mitte vajalik haridus jne. Tekib tunne, et sa polegi midagi enam väärt, on kahtlus, et sa pole piisavalt tark, ei oska midagi, ega ole millekski suuteline. Leida motivatsiooni edasi tööd otsida pead olema tugev ja kasutama tuge. Mind toetasid sõbrad. Abi vastu võtta ja paluda on keeruline aga need on hetked kus tuleb abi küsida. Jällegi, ei tohi üksi jääda koju nutma vaid peab uskuma paremasse homsesse!
Tänaseks on mind 3 korda koondatud. Olen õppinud, et esmane šokk tuleb alati, kui on olemas eelnev kogemus siis on teadmine, et saad hakkama - see annab kindlustunnet. Viimane õppetund oli, et kui kasutada kriisi juhtimise praktilisi võtteid siis saab šokist üle kiiremini ning endaga rahu tegemine on valutum. Olen õppinud, et karjääri muutusi tuleb planeerima hakata varem, juba enne kui võimalikku töökaotust on oodata.
Alzheimeri tõbi
Viimase kümne keerulise isikliku eluaasta jooksul oli foonil kogu aeg minu ema haigus, diagnoositud Alzheimeri tõbi. Kui pereliige saab sellise diagnoosi siis muutub kõikide elu. Tean läbi isikliku kogemuse kuidas haigus kulgeb, kuidas ennast aidata - oma tunnetega hakkama saada. Mida teha, et muuta elu elamisväärseks haigel pereliikmetel ja ka iseendal. Loota, et see haigus peresuhteid ei mõjuta (sageli ka töösuhteid), siis seda illusiooni ma ei saa jätta, kahjuks. Aga on paremad ja halvemad lahendused ja need tuleb ülesse leida, et teha enda ja lähedaste jaoks parimad valikud.
Olen tänulik, et peale lahutust leidsin tee Kogemusnõustamise õpingutele. Praktika tegin Ema ja lapse turvakodus. Nägin, et on olulisemalt hullemaid olukordi kui minul on olnud. Peale Kogemusnõustamise õpinguid asusin õppima Grupijuhtimist ja sotsiomeetriat ning kutsusin ellu lahutuse tugigruppi „Arukalt lahku“. Tugigrupi juhtimine aitas teadmisi praktiseerida ning laiemalt süveneda peresuhete teemasse, kasvasin koos nende ägedate naistega. Täna on kõikidel nendel naistel elud korras ja nad elavad täisväärtuslikku elu. Nad on vabad oma sõltuvussuhetest.
Oma lahtuse järgselt andsin endale lubaduse, aidata kõiki abivajajaid, kuna mind aidati.
Tänan iga hommik mõttes minu kõige suuremat toetajat lahutuse ajal, kes pani õla alla seal, kus ma abi kõige rohkem toona vajasin, nii materjaalselt adokaadi arvete tasumisel, väga tarkade ja praktiliste nõuannete näol ning emotsionaalse abiga. Ta oli inimene, kes reaalselt aitas ja toetas. Inimesi tuleb kuulata ja usadada ning tänada. Täna on minu kord aidata teisi.
Mul on praktiline kogemus elukriise ületada ja suur motivatsioon aidata inimesi keeruliste suhete teemal. Minu isiklik elukogemus ning 4 aastat nõustamist võivad aidata ka sind.
Lihtsalt usalda mind!
