Mõju tervisele Alkohol mõjutab sinu keha ja enesetunnet ka siis, kui sa seda ise ei tunne ning sul ei ole veel tervisekaebusi. Otseselt alkoholist algavaid terviseprobleeme on umbes 60, kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud haigusi üle 200. Selles, kuidas alkohol täpselt kellegi tervist mõjutab, mängivad olulist rolli vanus, sugu, geenid ja palju muud.
Mõju elukvaliteedile Alkohol mõjutab ka seda, kuidas sina ümbritseva maailmaga suhtled ja oma eluga toime tuled. Sellepärast pane juba varakult tähele ohumärke. Kui tunned, et alkohol mõjutab sinu elukvaliteeti, on see piisav põhjus spetsialisti poole pöördumiseks.
Milline on minu alkoholitarvitamine? Sageli tekivad inimesel vastandlikud tunded, kui ta oma joomisharjumuse peale mõtleb. Lõõgastav klaasike ja alles hiljem mõistmine, et see ei jäänudki üheks klaasikeseks. Sellest nõiaringist aitab väljuda oma käitumise aus analüüsimine. Vaata alkokalkulaatoris üle alkoholikogused, mida tarvitad, ning hinda AUDIT testi abil oma suhet alkoholiga.
Alkoholisõltuvuse ravi kestab kaua ja on täis tagasilööke. 70% langeb tagasi esimese aasta jooksul pärast ravi. Kõige riskantsemad on esimesed kolm kuud, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud psühhiaatria erialal Teelia Rolko.
WHO poolt määratud madala riski tarvitamise piir ütleb, et nädalas peab olema 3 alkoholivaba päeva ja ülejäänud ajal on madala riski tarvitamise piiriks naistel kuni kaks pokaali ja meestel kuni 2 pudelit õlut. Kuid ka selliseid mainitud koguseid saavad tarvitada vaid terved täiskasvanud, kellel ei ole kaasuvaid psüühika- ega somaatikahäireid. Täiesti karsked peaksid aga olema lapsed, rasedad, vanurid ja kaasuvate psüühika- või somaatiliste haigustega inimesed.
Madala riski tarvitamise piiri ületades võivad hakata tekkima kergemad tervisehäired nagu vähenenud energia ja kergemad unehäireid, aga üldiselt tunneb inimene end hästi. Kui alkoholitarvitamine suureneb naistel üle 4 ühiku päevas ja meestel üle 6 ühiku (kolm 0,5liitrist õlut), suureneb ka tervise kahjustamine. Sageli kipuvad mehed aga jooma õhtuga pakendi suurusest tulenevalt kuus purki õlut.
Oht sõltuvuse tekkeks
Selles koguses alkoholi tarvitavate gruppi kuuluvad valdavalt 30–40aastased, kes lähevad perearstile ja ütlevad, et neil on tekkinud ärevus- ja unehäired. Samuti esinevad kerged depressiivsed episoodid – soovimatus midagi teha, masendus ja mõttetuse tunne. Sellisel juhul ei ole vaja ilmtingimata sekkuda antidepressantide või unerohtudega. Piisab, kui perearst küsib alkoholitarvitamise kohta ja annab soovitused selle vähendamiseks – meeleolu ja unehäired sageli paranevad iseenesest.
Kui sellises mahus alkoholitarvitamine kestab mitmeid aastaid järjest, võib välja areneda sõltuvus – tung alkoholi tarvitada, ei suudeta kontrollida tarvitatavaid koguseid, vajadus järgmisel päeval “peale võtta”, et enesetunnet paranda, kohustused ja hobid jäävad tagaplaanile. Mõõdukas alkoholisõltlane on reeglina 40+ mees, kes palub oma naisel perearstile helistada ja küsida kolmeks päevaks tervisetõendit ning läheb siis neljapäevaks ja reedeks tööle. Võib-olla on tööandja märganud ka mingeid jääknähte, kuid kuna ta on hea töötaja, siis töösuhet jätkatakse.
Mõõduka alkoholisõltuvuse puhul on inimesel veel pere ja töö, kuid kui siit kestab alkoholitarvitamine edasi, siis probleemid süvenevad ja raske alkoholisõltlane on jõudnud enamasti sellesse etappi, kus ta on kaotanud töö, pere, eluaseme ja püsiva sissetuleku. Mõõduka ja raske alkoholisõltuvusega patsiendid kuuluvad eriarstiabi ehk psühhiaatrite vaatevälja.
Riskitarvitajatega, kellel veel sõltuvust ei ole tekkinud, tegelevad perearstid, et ennetada sõltuvuse tekkimist. Et selliseid inimesi aidata, tuleb nendega alkoholiteemal hinnanguvabalt ja julgelt rääkida.
Pikaajaline ja tagasilöökidega ravi
Alkoholisõltuvuse ravi kestab kaua ja on täis tagasilööke. 70% langeb tagasi esimese aasta jooksul pärast ravi ja kõige riskantsemad on esimesed kolm kuud. Ameeriklased ütlevad väga üldistades, et 1/3 inimesi paranevad sõltuvusest ise ja ei pöördu kunagi tervishoiutöötaja poole. 1/3 saab ravist abi ja 1/3 on neid, kellel ei aita miski.
Töö sõltlasega on nagu liikumine pöörduksega – niipea kui hakkad tormama, jäävad uksed hoopis seisma, st patsient ei tee lihtsalt koostööd. Me peame liikuma selle inimesega edasi täpselt nii palju kui ta hetkel valmis on. Mõõduka ja raske sõltuvuse puhul on kõige efektiivsem siiski kainusele orienteeritus. Nendega, kelle probleem on kuritarvitamine, võiks põhimõtteliselt proovida ka madala riski tarvitamist, aga sageli on neil kaasuv ärevushäire ja depressioon. Kui inimene ravib depressiooni ja samal ajal joob edasi, siis depressioon ei lahene.
Sõltuvushäirega tegelemisel on oluline meeskonnatöö ning pere toetus
Sõltuvushäirega inimesega tegelemisel on oluline tegeleda võimalusel ka pere ja lähedastega. Tavaliselt on sõltlase pereliikmed kaassõltlased, kes ise vajavad toetust ja abi. Sõltlasele perekonna (lähedaste) toetamine on oluline, et sõltlase toetajatel oleksid teadmised kuidas aidata ja toetada sõltlast. Pere toetusel on suur osa sõltlase paranemisel.
Sõltuvusravi annab parimat tulemust kui meeskonnas on erinevad spetsialistid:
- Kogemusnõustaja ja/või vaimse tervise õde - on sõltlasele nagu tugiisik/pereõde, kes hoiab tal kogu aeg silma peal. Kui asjad kisuvad halvaks, konsulteerib psühhiaatriga.
- Psühholoog - viib läbi kognitiivkäitumisteraapiat või pereteraapiat
- Sotsiaaltöötajata – vajadus kui sõltlased on kaotanud töö ja peavad hakkama oma elu uuesti üles ehitama.
