Eluringis kogeme erinevaid etappe, mis meid õppima sunnivad. Sünd on elu esimene eksam, mille peame läbima. Siis peame hakkama tasapisi hingama, sööma, kõndima, eemalduma emast, õppima olema poeg või tütar oma vanematele; eakaaslastega suheldes saame teada, mis on sõprus. Õpime koolis käimist, õpime tundma oma esimest armastust, õpime tegama valikuid.
Olla täiskasvanu on meilt enim nõudev eluperiood: õpime kooselus paarisuhet, pühenduma töökarjäärile, kasvtama lapsi ja ühel hetkel olema vanavanemateks lapselastele. Sellest saab meie eluring.
Vanavanemateks olemist tuleb õppida, sest see on eluetapp, mis erineb kõigist eelmistest. See toob kaasa suhete muutumise oma lastega ja tähendab uue vastutusvormi võtmist suhetes lastelastega.
Kui elu esimesel poolel võtsime oma vanematelt nii palju kui saime, seejärel vanemateks olles andsime võetut edasi oma lastele nii hästi kui oskasime, siis nüüd vanavanematena õpime lahtilaskma.