Niipalju kui ise olen elus kogenud, lugenud ja psühholooge kuulanud, inimestega rääkides mõistnud siis olen aru saanud mis võiks olla õnne valem. Õnnelike suhete (lapsed, mees, naine) nurgakivi peres on naise ja mehe omavaheline suhe. Just naine peaks olema see kes peret koos hoiab. Ta jagab armastust, sära, soojust ja kindlustunnet mehele. Mees saab oma jõu naiselt, et armastada ja hoolida perest, olla see tugev kindel MEES. Samas mees peab selleks valmis olema, kaasa tulema, oskama armastust vastu võtta, lasta ennast armastada. Kui suhe on peres omavahel balansis, jagatakse armstust, hoolitakse teineteisest, tegutsetakse koos, toetatakse üksteist siis lapsed kasvavad selle kõrvalt ise. Nad õpivad soojalt suhtlema, teadvustamatult omandavad nad perekogemused, hoolimise, armastuse.

Emadepäeva eel mõtiskleme oma emade üle, emaduse üle, õnneliku pere üle. Aga ka emad mõtlevad sel päeval oma laste peale. Kui me oma lapsi südamest armastame siis ei ütle me neile iial, et on olnud väljakutse olla hea ema. Me ei kahetse oma  magamata öid, saavutamata jäänud karjääri ja teostumata unistusi, just siis oleme emadena õnnestunud.

Tähtsam mida vanemad oma lastele kodust kaasa saavad anda, on teadmine kuidas elada hoolimises ja armastuses.